Kyudo – Vibu Tee – on Jaapani traditsioonilistest võitluskunstidest vanim ja neist kõige lähedasemalt seotud bushido’ga, Võitleja Teega. Kyudos kasutatakse asümmeetrilist üle kahe meetri pikkust vibu, spetsiaalset noolekinnast ja noolt pikkusega 95 – 110 cm. Varustuse konfiguratsioon sõltub harjutaja kasvust ja kehaehitusest.
Kyudo jõudis Euroopasse peale II Maailmasõda analoogselt teiste Jaapani Võitluskunstidega. Eestisse jõudis Kyudo novembris 2017.
Kyudo, nagu ka teised autentsed traditsioonilised sõjakunstid, on oma olemuselt Keha ja Vaimu Kultuur. Harrastaja tegeleb ikkagi selle osaga tervikust, mis on oluline, ehk sellega, mis jääb nooleotsast tahapoole. Kindlasti on oluline ka märklaua tabamise magus ja uinutav surin, aga esmatähtis on ikkagi harjutaja ise. Harjutaja seisund ja tema keha töö kvaliteet. Kogu Jaapani Sõjakunst keskendubki Võitleja oskuste arendamisele, erinevalt läänes levinud tulemuste saavutamisele. Filosoofiliselt võiks öelda, et otsitakse Tõde. Tõde ju ei eksi. Tõde teeb Sind vabaks ja enesekindlaks.
Kyudo tehnika koosneb kaheksast osast. Iga osa täiuslik omandamine ja teiste osadega loomulik ühendamine on elukestev tegevus ja areng pakub harrastajale suurt rahuldust ja ka rõõmu iseenda paremast tundmaõppimisest. Palju on seoseid Zen printsiipidega.
Kyudo paljudest koolkondadest tegeleme täpsemalt selle sõjalise rakendusliku koolkonnaga – Heki Ryu Insai Ha – ga. Vibu lastakse 28 meetri kaugusel maapinnast 9cm kõrgusel olevasse 36 cm läbimõõduga ringmärklauda.
Koostas, Alar Põllu